Hea Klienditeeninduse ABC 7. etapp on “hüvastijätt”. Praktikas kipuvad teenindajad tihtipeale just selles etapis vigu tegema, sest müük on juba tehtud ja uued kliendid ootavad teenindamist, aga just siin etapis on väga oluline käituda professionaalselt, sest kliendile luuakse lõppmulje, mis jääb kogu teenindusprotsessi iseloomustama.
Toome lihtsa võrdluse!
Situatsioon 1: sööte imehea torditüki ning enne lõppu asetatakse sellele kirss, mis muudab maitse veelgi paremaks – see on suurepärane teenindus koos suurepärase hüvastijätuga.
Situatsioon 2: sööte imehea torditüki ning vahetult enne lõppu teatab kokk, et tegelikult ta sülitas sinna tordi sisse – see on suurepärane teenindus ilma suurepärase hüvastijätuta!
Suurepärane “head aega” protseduur ei ole üldsegi mitte raske, kui osata sellele teenindajana vaid piisavalt tähelepanu pöörata.
Hüvastijätu lahutamatuteks koostisosadeks on:
- silmside kliendiga
- positiivne ja kliendile häälestunud kehahoiak ja naeratus
- suuline hüvastijätt koos positiivse sooviga
Sarnaselt teenindusprotsessi algusega on ka selle lõpul tõepoolest võtmeroll terve protsessi õnnestumise tagamiseks. Pidage meeles, et klient tuleb Teie juurde järgmisel korral sama tundega, millega ta Teie juurest eelmisel korral lahkus.
Oluline on jälgida, et teenindusprotsess oleks mitte üksnes teenindaja, vaid ka kliendi jaoks lõpetatud. Selleks on hea, kui teenindaja sõnastab toimunust kokkuvõtte (lühidalt, mis sai tehtud ja millised on järgmised sammud) ning küsib, kas kliendil on veel küsimusi või soove.
Kui klient on tõepoolest saanud kõik vajaliku ning on valmis lahkuma, siis tuleks võimalusel temaga suuliselt hüvasti jätta ning lisada ka positiivne soov.
Milline on positiivne soov? Näiteks “Head maiustamist!” (pärast maiustuste müüki), “Ilusat õhtut!”, “Ilusat päeva jätku!”, “Ohutut sõitu!” (autojuhile tanklas, pärast tankimist) jne. Siiras positiivne soov võib muuta kliendi päeva palju päikselisemaks!
Kui Te pole seni oma tavapärasele “head aega” ütlemisele häid soove lisanud, siis proovige ja Te üllatute, kuivõrd positiivseks see võib nii kliendi kui ka Teie enda tuju muuta.
Varasemalt Hea Klienditeeninduse ABC-s:
Kirjutasime, et oleme teenindusprotsessi jaganud kunstlikult eristatud teenindusetappideks, et tervikut paremini mõista. Esimene klienditeenindusprotsessi etapp oli “häälestumine ja häälestamine” ja teine “huvi tekitamine”. Kolmandat kuni kuuendat etappi ehk “VVV ja lahenduste pakkumine” tutvustasime koos, sest need on omavahel väga tihedalt seotud.