Üha kasvav trend teenindusmaailmas on teeninduskeskkonna olustikule rõhumine. Läbi olustiku mõjutatakse tarbijate emotsioone, hoiakuid ja käitumist. Seejuures on üheks väga oluliseks teguriks just muusika.
Näiteks on tehtud kindlaks, et:
- kui poes mängitav muusika sobib klientide kujutusega vastavast brändist, veedavad nad poes kauem aega;
- kui vinoteegis mängib taustaks klassikaline muusika, ostavad kliendid kallimaid veine;
- kui lillepoes mängib romantiline muusika, ostetakse rohkem ja kallimaid lilli kui popmuusikaga või üldse ilma muusikata.
Samuti võib muusika positiivne mõju võib kanduda üle ka toodete kvaliteedile, mida klient hindab tavalisest kõrgemaks. Kui teeninduse kvaliteeti (nt teenindaja käitumine) on keeruline hinnata, siis võtavad kliendid just teeninduskeskkonna põhiliseks indikaatoriks.
Sellest, et teeninduskeskkond ei jäta kliente külmaks, võib lugeda ka Delfi Majandusest. Näiteks on üks klient kirjutanud:
“Milline on Grossi pood – hästi kitsas ja haisev. Ei teagi, millest tuleneb see eriline lõhn igas Grossi poes…“
Milliseid vigu Eestis tehakse?
- Teeninduskohas mängiv taustamuusika ei sobi kokku brändiga – kohtab tihti riidepoodides, aga ka restoranides, kus muusika ei sobi kokku olustikuga imiteeritud ajastu või stiiliga.
- Muusika on liiga vali – peletab kauplusest väga ruttu ja tekitab küsimuse, kuidas teenindajad suudavad seal terve tööpäeva veeta.
- Muusika on liiga tempokas või liiga aeglane
- Muusika puudub üldse – domineerima hakkavad kõiksugu veidrad helid: väsinud teenindaja ohe, vandumine või itsitamine tagaruumis jne
- Muusika asemel mängitakse palju reklaame – mõjub üpriski väsitavalt.
Muusika mõjust tarbija käitumisele loe põhjalikumalt siit.