Mul on isiklikult näiteks kopp ees sellest, et igat juttu peab alustama covidist, aga seekord tõesti ei saa üle ega ümber sellisest avangust. Vaimse tervise hoidmine või enesejuhtimine stressi ja muudatuste keskel tundub hetkel olevat enamuste koolituspäringute keskne märksõna. Pole ka ime – kolmas kalendriaasta tiksub ja aktuaalne laine on oma järjekorranumbrilt juba kurat teab mitmes. Kõigil on #koppeescovidist ja eriti annab see endast tunda tööpäevadel, mil tundub, et piirid erinevate zoomi koosolekute vahel on nii hägustunud, nagu vaataks aastavahetuse programmi kaabel-TVst.

Vaimne tervis ja kaugtöö

Selleks, et oma vaimset tervist veebikoosolekute tulvas hoida, tuleb esmalt mõista, mis täpsemalt vajab hoidmist ning mis meid siis õigupoolest kaugtöö puhul nii väga kulutab. Kui oled viimaste aastate jooksul meie koolitusel käinud või tegemistel silma peal hoidnud, siis tead juba, et lisaks covidile ei pääse me ka sellest, et peame rääkima säilenõtkusest. Kui tahame oma vaimset tervist toetada, peame esmajoones kasvatama oma säilenõtkust ehk psühho-sotsiaalseid ressursse ja oskusi, mis aitavad stressiga toime tulla „positiivselt”. See viimane tähendab seda, et inimene oskab/saab/suudab stressi seisundist kiiresti taastuda ja saab selle tõttu iga korraga tugevamaks. Inglise keeles räägitakse säilenõtkuse puhul märksõnast „bounce back”, mis on inspiratsiooniks ka meie kummi metafoorile, mida kasutame teemast rääkimiseks.

Kuna säilenõtkus ei ole aga otseselt kellegi (iseloomu) omadus, siis tähendab see seda, et tegemist on kas oskuse, seisundi või käitumisega. Meie usume, et õige vastus selliste küsimuste puhul on enamasti kombo erinevatest faktoritest. Ühtlasi on selge, et mida iganes me püüame endas arendada, esmalt vajame selleks tahtejõudu, mis on oma olemuselt nagu patarei. Sisemine energia allikas, mis annab toidet meie suutlikkusele ise oma kognitiivseid protsesse juhtida (keskendumine, otsustamine, emotsioonide juhtimine, piiride hoidmine jne). Üks oluline säilenõtkuse komponent on näiteks agentsus ehk enesetõhusus. Selleks, et ennast tõhusana tunda, peab meil kõigil olema piisavalt vurtsu, et oma plaane teostada. See tahtejõu või kognitiivse energia patarei ongi see, mille eest peame hoolt kandma, kui meie igapäevatöö on muutunud oma olemuselt kurnavamaks, kui seni.  

Protsessid ja protseduurid 

Selleks, et hoida vaimset tervist oma organisatsioonis, peame tagama protsessid ja protseduurid, mille raames saavad meie inimesed ennast strateegiliselt (taas)laadida. Enesehoolest töökohal räägime mõnel teisel korral. Keskendun siinkohal pigem ühele võtmefaktorile, mis aitab sind praktiliselt vaimse tervise hoidmisel veebikoosolekute raames. Kuna just koosolekud on täna keskne protseduur, mille kaudu me oma meeskondades struktuuri loome, tasubki just sellest alustada.  

„Zoom fatigue“ ehk videokõne kurnatus on põnev uurimisteema, millest on viimaste aastate jooksul üha enam rääkima hakatud. Probleem iseenesest on meile kõigile tuttav – videokõne kaudu peetud koosolekul on raske leida tavapäraseid rütme ja pärast oled kuidagi eriti väsinud/närviline/ärev/jne.

Uuringud on leidnud mitmeid faktoreid, mis sellist  kognitiivset kurnatust põhjustada võivad:

1. tavapärasest enam energiat kulub mitte-verbaalsete märkide tõlgendamisele suhtluses;
2. näo proportsioonid videokõnes on sellised, et meie aju tajub teist inimest justkui oleks ta meile liiga lähedal normaalse sotsiaalse/professionaalse kontakti jaoks (intiimsfääris). Lisaks võime alateadlikult sellist lähedust tajuda ka ründavana; 
3. iseenda näo vaatamine videoaknast päevast päeva on kognitiivselt kurnav, kuna meie aju ei ole sellega harjunud (peeglid on suhteliselt hiljutine nähtus inimajaloos);
4. iseenda vaatamine võib põhjustada ebakindlust ja negatiivseid enesekohaseid mõtteid;
5. ajaline „lag“ videokõnes tekitab meie vahel sotsiaalse häälestumise ebakõla ja tajume teineteist negatiivsemalt;
6. kolleegid ja juhid pääsevad läbi videoakna meie eraelu sfääri, mis hägustab muuhulgas piire töö ja eraelu vahel ning mõjub privaatsust väärtustavale inimesele ründavalt;
7. videokõne galeeris pidevalt inimeste nägusid ja silmi nähes tajume alateadlikult, et oleme justkui „laval” või väga pingsa tähelepanu all. Lisaks on suurte koosolekute puhul tajutav ebanormaalselt paljude inimeste „otsene” tähelepanu. Ka siis kui meie video on välja lülitatud!

Märgid, et oled väsinud zoomimisest

Kiire uurimistöö antud teemal kirjutatud teadusartiklitesse andis muuhulgas ülevaate ka ühest „zoom fatigue’i“ mõõtmiseks loodud küsimustikust. Toon siinkohal välja domeenid ja küsimused, mille kaudu uurijad uurijad USAst ja Rootsist kurnatust mõõtsid. Kuna minu teada ei ole antud küsimustikku eesti keelde tõlgitud, siis pean siinkohal info edastama inglise keeles.

Võid siinkohal neid küsimusi vaadates oma peas mõelda, mida sa vastaksid näiteks 5-palli süsteemis.

Kindlasti märkad, et mõni teema on sinu jaoks olulisem või teravam. Igaühel on erinevad valupunktid ja seetõttu peavad ka lahendused võimaldama paindlikkust ja mitmekülgsust. Neid samu küsimusi tasub küsida ka oma inimestelt neid juhtides või olukordades, kus väsimus on meeskonna sisepinged üles kruvinud. Konstrukte ehk väsimuse domeene tasub silmas pidada siis, kui otsime operatiivselt lahendusi enda ja teiste ergutamiseks või maksimaalse soorituse tagamiseks.  

Mida siis täpsemalt teha?

Meie lihtne ja otsekohene soovitus on alustuseks lasta lahti mõttest, et video on mingi „ükssarvik“, mis tagab meie ühenduse ja pühendumuse ka keset pandeemiat. Kui „pöörad ennast nurgas ringi“, avanevad piirangute asemel võimalused. Lubades oma inimestel vabalt valida ja katsetada loomingulisi viise koosolekutel osalemiseks, avad võimaluse igaühel ise oma heaolu eest vastutus võtta ja omapäraseid lahendusi luua. Palju enam aitab ühendusele kaasa see, kui meil ei tule „okse maitse kurku“ iga kord, kui kuskil piiksub kalendrimärguanne.    

Ühel minu koolitusel oli hiljuti selline osaleja, kes ei kasutanud kordagi videot ega mikrofoni, aga oli läbi vestlusakna üks kõige kaasatumatest osalejatest! Minu perspektiiv muutus selle koolituse tõttu totaalselt ning olen peale seda täiesti vabaks lasknud seni pidevat frustratsiooni põhjustanud soovist, et kõik oma videod sisse lülitaks.

Toongi siinkohal ka sinu jaoks välja 10 praktilist nippi, mis seni teemat uurides on kogunenud:

1. Lülita välja oma „self-view” (platvormidel, kus seda teha ei saa, aitab, kui paned STAATILISE post-it klebari enda video peale!) 
   
2. Seadista kaamera/ekraan võimalusel endast kaugele (näiteks televiisor elutoas?) 
   
3. Ära vaata teiste nägusid, kasuta kõrvaklappe ja tee märkmeid käsitsi paberile (dokumendikaamerat kasutades saad oma videona edastada hoopis oma märkmeid!) 
   
4. Kaalu kokkulepet, et video lülitab sisse vaid see, kes parajasti räägib.  
   
5. Tee iga videokõne vahel paus, kus sa ei vaata ekraani ja liigutad ennast (eelistatavalt õues ja lapse/lemmikloomaga… Talle see ka kindlasti väga meeldib!) 
   
6. Lase (reeglid/ootused) vabaks ja osale koosolekul metsarajalt või spordisaalist, pesu triikides või nõusid pestes. Mis iganes see on, mis aitab sul ennast tunda „tõhusalt”, kui pead ära kasutama hulga oma kannatlikkusest ja keskendumisvõimest.  
   
7. Loo hübriid-remote koosolekuid kus juht on ankruna kontoris ja kõigil on vaba voli osaleda kas füüsiliselt või virtuaalselt.  
   
8. Kasuta interaktiivseid elemente koosolekute pidamiseks (MIRO, Padlet, Mentimeter, Flipgrid …) 
   
9. Tee pikad koosolekud/konverentsid mänguliseks. Näiteks esitlege ja tagasisidestage teineteist Eurovisiooni stiilis või mängige iga sisuka briifingu lõpus kiire Kuldvillak. 
   
10. Loo ühtsust läbi „töövormi”. Kandke firma logoga särke või soetage kõigile #muhoov pusad, mis näitavad selgelt kui mitmekülgsed ja rikkalikud on meie inimesed ja nende päritolu.  

Sellest, kuidas üleüldse mõttetuid koosolekuid vältida, saad lugeda Kati sulest siin.

Kui sa nüüd tunned, et täiega tahaksid, et sinu inimesed oskaksid kaugtöö raames säilenõtkelt toimetada ja oma vaimset tervist targasti toetada, siis võta julgelt ühendust ja paneme kokku täpselt sinule vajaliku koolitusprogrammi. 

Kui kirjutad või helistad meile enne veebruari lõppu ja ütled salasõna “TARAKANITÕRJE”,  saad virtuaalse Hybrid-Remote Leadership koolitusprogrammi (4 moodulit) 22% soodsamalt!

 

     Maria Johnson