Kuidas Sina kriitikat talud? Mina? Üsna hästi, tänan küsimast. See on õpitud käitumisviis. Ma ei ole eluaeg kriitikat hästi talunud, sellest järeldusi teinud. Mille vastu ma põrkasin? Oponeerimise, ma oponeerisin ja kaitsesin igat kriitikanoolt, mis minu poole lendas. Üsna mõttetu tegevus. Ma sain üks hetk aru, et see on täpselt sama hea, kui alustada jalutuskäiku Tallinnast Rakveresse, lootes, et jõuad kiiremini kui autoga. Vähemalt praeguses tehnikamaailmas, ajad võivad muutuda.

Kriitika talumine on minu silmis vaid õpitav oskus. Meile on kaasa sündinud kaitserefleks ja me rakendame seda igas olukorras. Kaasaarvatud vestlustes, kriitikat kuulates. Kuid mõelge nüüd hoolikalt järele, kui kriitikast eemaldada tõenäoliselt järsk ja labane kõneviis, siis tihtilugu võib sellest alles jääda üsna suur tarkus. Vahel otsekohene, vahel ridade vahel, kuid siiski tarkus.

Kriitika ja konflikt viivad arenguni. Kriitika taustal tekib meis kõigis konflikt. “Ma ei teinud midagi valesti”, “ Kõik teevad nii”, “See mis ma tegin on parim võimalik lahendus”. Need kõik laused on õiged, kuid siin on üks “aga”. Need on õiged Sinu jaoks, Sinu peas, Sinu mõttemaailmas. Sinu tõde ei pruugi olla tema tõde. Tema tõde ei ole alati ka Sinu tõde, seetõttu ka anname kriitikat ja tekitame konflikte.

Õppige nendest olukordadest. Võtke see aeg ja mõelge hoolikalt järele, kas oponeerimine ja vaidlemine oli ikka õige tegevus? Ehk ta tahtis tegelikult head? Kuule ära teine inimene, kui ta kriitika oli alusetu, räägi sellest temaga pärast seedimist, mitte ära lahmi. Pane tähele, sellest tuleb veel head, tekib areng ning tooted, teenused ja suhted muutuvad vaid tugevamaks ja paremaks.