Kui tihti sa avastad, et ei suuda mõnele tööülesandele või „teha vaja“ asjale keskenduda? Karantiini ajal oli seda mitmelt poolt kuulda, kui keeruline on kodus keskenduda ja fokusseeritult tööd teha või õppida. Tegelikult sa suudad küll keskenduda. Näiteks oma nutitelefonile. Kusjuures, korraga tunduvalt kauem kui näiteks intensiivsele teadmiste omandamisele. On ju nii? Võin kihla vedada, et sageli sa isegi eelistad panustada oma aega sotsiaalmeediale, kuigi sa tead, et näiteks mõne töö projekti tegevuste tegemine tooks pikas perspektiivis sulle palju rohkem kasu. Nüüd tekib küsimus, et miks on sul lihtsam ühele teatud tegevusele keskenduda kui teisele? Vastuse sellele leiad artiklist.
Mis on dopamiin?
Ma kuulen inimesi sageli ütlemas, et on ilmselge, miks telefonis scrollimine, Netflixi või teleka vaatamine või Playstationi mängimine on eelisseisus võrreldes õppimise, teatud tööülesannete või muude pingutust nõudvate tegevustega. Seda seetõttu, et Netflixi vaadata on nii lihtne, aga uute teadmiste õppimine palju raskem ja nõuab tohutut pingutust. Siiski on meie hulgas inimesi, kellel jaoks ei olnud probleem kodus karantiini ajal iseseisvalt õppida, tegeleda erinevate tööalaste projektidega, käia regulaarselt trennis, lugeda raamatuid ning tegeleda kõigi nende „raskete asjadega“. Sa vaatad neid ja pobised omaette: „Kust, pagan, nad selle motivatsiooni võtavad? Miks ma nii ei suuda?“
Viimase mõistmiseks tuleb sul tuttavaks saada sellise tegelasega nagu dopamiin.
Dopamiin on teatavate neuronite poolt toodetud virgatsaine ja neurohormoon.
Rahvakeeli kutsutakse seda sageli õnne- ja preemiahormooniks. Seega on see lihtsalt öeldes seotud tähelepanu, motivatsiooni, mõnu- ja rahulolutunde protsessidega meie ajus. Dopamiini vallandumine tekitab meis „Ma tahan!!“ tunde ning seetõttu on alus ka paljudele sõltuvustele. Tihti on need sõltuvused meie enda jaoks ebatervislikud.
Miks on dopamiini paast vajalik?
Dopamiini paastu põhiline mõte on vabaneda ihast ja näljast ebatervislike ja ebavajalike käitumiste järele, mis vallandavad meie kehas dopamiini. Elimineerides enda päevast dopamiini tekitavad allikad, hakkad aegamisi dopamiini vähem vajama ning õpid uuesti nautima ka neid tegevusi, kus dopamiini kätte saamine nii kiiresti ei käi. Näiteks scrollid vähem sotisaalmeedias, mille tulemusel oled teatud aja möödudes võimeline taas keskendunult raamatut lugema. Lisaks usuvad dopamiini paastu pooldajad, et mida enam sa saad dopamiini „lihtsatest“ tegevustest, seda keerulisemaks muutub keskendumine, seda rohkem ja rohkem neid tegevusi vajad – nagu ka teiste sõltuvuste puhul.
Dopamiini vallandumine sotsiaalmeedias surfates on otseselt võrreldav nii alkoholi-, narkootikumi- kui ka söömissõltuvustega. Põhjus, miks viimased on kergesti sõltuvust tekitavad on täpselt sama – dopamiini vallandumine.
Seega, kui sa tunned, et sa ei suuda keskenduda, „raskeid“ ülesandeid ära teha, õppida jne, siis hakka jälgima, kui palju sa kasutad „lihtsaid“ tegevusi, et dopamiin vallanduks. Elimineeri need või hakka teadlikult nendest paastuma. Näiteks selle asemel, et õhtul teleka ees rullida ja samal ajal veel Facebooki seinal üles-alla kerida, leia endale tegevus, mis tekitab aeglasemalt rahulolutunnet. Mine ujuma, loe raamatut, kokka imeline õhtusöök. Vaata, mis juhtub. Kõik, mis pakub sulle rahulolutunnet aeglasemalt, vallandab samuti dopamiini ning sa tunned rahulolu ikka, aga seda palju tervislikumal ja tulemuslikumal viisil.
Dopamiini detox teema on juba mõniaeg kütnud kirgi üle maailma ning leidnud endale nii pooldajaid kui vastaseid. Kuhu sina kaldud? Kas suudad pärast regulaarset paastumist pikemalt keskenduda? Kas oled vahetanud telefonis kümnete minutite kaupa scrollimise mõne tulemuslikuma tegevuse vastu? Kas tunned, et raamatu lugemine on ka kütkestav (või isegi kütkestavam kui Instagram)?
Antud teema on tegelikkuses inspireeritud ühe mu õpilase iseseisvast tööst, mille keskmeks see samuti oli. Ma olen alati uskunud, et erinevatel põlvkondadel ja vanusegruppidel on üksteisele väga palju õpetada ning tema tööst ajendatud artikkel on ehe tõestus sellest. Seega, aitäh Sulle selle eest!
Nädalavahetuse eksperiment
Kas sind kõnetas antud teema ning tahaksid teada, milliseid tulemusi dopamiini paast päris elus annab? Anna meile endast märku ning suurema huvi korral võtan ma eksperimendi ise ette. Andes sulle jooksvalt teada, kuidas mul läheb, kas ma üldse suudan seda ning milliste tulemusteni jõuan.
