Suvi võib-olla mõnele meist hoopiski lisaks puhkusele ka uue töökoha saamine. Oletame, et kõik on läinud sujuvalt. Olete minemas vestlusele ja sobivusel saate minna ka oma esimesele proovipäevale, ent palgaläbirääkimistel kipub üsna sageli nii minema, et me selles väga osavad ei ole. Palgad sõltuvad peamiselt laias jaotuses kahest faktorist: ametist ja geograafilisest piirkonnast. Sageli teab tööandja üsna täpselt, kui palju sama ametikoha võrdväärne esindaja teistes sarnastes valdkondades ja ettevõtetes palka saab.
Tööjõukulude pealt kokku hoidmiseks mängib suur hulk ettevõtteid Teiega mängu: kui palju Te tahate? Reeglina on CV-s nõutava punktina kirjas ka soovitud palgavahemik. Enamik inimesi täidab automaatselt selle nõude, pannes kirja konkreetse soovitud numbri. Vahemärkusena veel proovipäeva tasustamise kohta, et see peab saama tööotsijale tasustatud. Mõnikord me pole teadlikud, et proovipäev makstakse välja.
Üsna sageli paljud inimesed (eriti vanemad inimesed ja millegipärast ka naised) alahindavad oma võimeid ja panevad kirja palju madalama numbri, kui ettevõte tegelikult oleks valmis maksma. Tööandja võib Sulle teha pakkumise, mida Sa tegelikult väärt oled. Kuna aga oled ise juba madalama töötasuga nõus, siis edasi väga palju võimalusi ei ole. Miks nii käitume? Kindlasti mängivad rolli ebakindlus ja hirmud: äkki olen vana, ei ole piisavalt hea ehk professionaalne, ei oska keeli, meie piirkonnas ongi vähe tööpakkumisi jne.
Õnneks tänapäeva noored on juba eneseteadlikumad ja julgevad enda töötasu välja tuua kõrgema numbri näol. Hiljuti olin olukorras, kus mu mõlemad lapsed – täiskasvanud poeg ja tütar vahetasid edukalt töökohta ning sel põhjusel olin minagi pühendatud nendesse teemadesse.
Kogu selle kirjutise mõte on: ärge öelge tööandjale kohe, kui palju Te palka soovite. Enne läbirääkimisi peaksite siiski teadma mingit miinimumi, millest väiksema palgaga Te kindlasti nõus pole. Mida veel teada võiksite? Kui võimalik, peaksite rääkima inimestega, kes teevad samas piirkonnas sarnast tööd. Ent hoidke see miinimum ainult enda teada, ärge öelge seda tööandjale. Selle palgaläbirääkimise eesmärk on, et tööandja ütleks esimesena välja konkreetse palganumbri. Kui see on rohkem, kui Teie arvestatud miinimum, võtke pakkumine vastu. Kui see on liiga madal, öelge seda, ent ärge öelge, mitme ühiku võrra liiga väike. Teie ainuke vastus on „jah, olen nõus” või „tänan, aga see pakkumine on liiga madal” – mitte aga “pakkumine võiks olla x eurot kõrgem”. Seejärel läbirääkimised lõpevad või tehakse Teile juba parem pakkumine. Ja veel üks hoolikalt ülesehitatud lause. Olete kandideerimisel jätnud omapoolse palgasoovi lahtri „jonnakalt“ tühjaks, siis tööandja uurib, mis on Teie palgatasu sooviks. Kasutage näiteks sellist lauset: „Olen enam huvitatud Teie ettevõttes (x) ametikohal töötamisest kui algse palgapakkumise suurusest“. Nüüd on sobiv vestlusse sisse tuua lause „Ma olen nõus kaaluma iga mõistlikku pakkumist ja Teie oskate kindlasti paremini öelda kui mina, kui palju see töökoht väärt on“.
Proovida tasub alati. Umbes 18-19. aastat aastat tagasi töötasin jaekaubanduses, nooruke ja mitteteadlik ja siis selgus ühel päeval, et kõik uued töötajad väheste oskustega saavad minust enam töötasu. Meie lepinguid polnud ka keegi üle vaadanud alates tööle asumisest. Tõstatasin siis töötasu küsimuse ja minule vastati, et ise olid rumal ja küsida ei osanud. Nii, et olge julgemad! Nii annate endale võimaluse saada kõrgemat palgatasu!
Kasutatud lisaks allikmaterjali https://www.cvkeskus.ee/ rubriik „Kaval meetod palgaläbirääkimisteks“.