Kui palju olete te mõelnud sellele, et mida me tahame versus mida me tegelikult vajame? Kas tahtmised ja vajadused on alati kattuvad? Ma julgen arvata, et tegelikkuses pigem ei ole. See, mida me tahame on tihtilugu seotud nägemustega, mida me näeme, kogemustega mida me kogeme, tunnetega mida me tunneme. Seevastu see, mida me vajame on katte all varjus ning seda vajadust varjutab just see, mida me tahame.

Kas te juhina teate, mida Teie töötajad tegelikult vajavad? Küsite neilt eelarveplaani koostades, et kuhu nad tahavad minna? Vaadake neid kõrvalt, võib-olla see, mida nad tahavad ei ole nende tegelik vajadus. Kuidas näete teie nende vajadusi kõrvaltseisvana, et nad oleksid veel paremad, veel resultatiivsemad ja veel toredamad kaastöölised? Muidugi tuleb täita nende soovid ka rohkemal või vähemal määral sellega, mida nad tahavad, aga Teie võimuses on pakkuda neile ka seda mida nad tegelikult vajavad.

Nad tahavad minna koos kollektiiviga suusareisile, aga tegelikult vajavad hoopis koolitust, mis aitab tõsta nende iseenda tundmist? Teie juhina peate nägema siin võimalust, alati on võimalus integreerida tegevusi, tuua kokku tahe ja vajadus, suunata, jälgida. Teie juhina saate ja isegi peate seda tegema, sest vastasel juhul teil ei pruugi seda töötajat enam varsti olla.

Inimesed teadvustavad endale üha vähem seda, mida nad tegelikult vajavad. Aga kui nad seda miskit saavad, siis nad muutuvad õnnelikemaks ning paremaks ilma eneseteadmata. Nende väärtusi on täidetud ning seeläbi on ka Teil, juhtidel, võimalus neid üha rohkem hinnata.